взяться

262 ( прош. вр. \взятьсялся и \взятьсялся, \взятьсялась, \взятьсялось, \взятьсялись) Г сов.несов.

браться 1. за что millest kinni võtma; \взятьсяться за поручень käsipuust v reelingust kinni võtma, \взятьсяться за руки kätest kinni võtma;

2. за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte v keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; \взятьсяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, \взятьсяться за постройку дома majaehitust ette võtma, \взятьсяться за книгу raamatut kätte v käsile võtma (s.t. seda lugema v. kirjutama hakkama), \взятьсяться за книги raamatuid kätte võtma (s.t. õppimist alustama), \взятьсяться за иголку õmblustööd kätte võtma, \взятьсяться за перо sulge haarama, мы \взятьсялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость \взятьсялся за шапку külaline asutas end minekule v haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он \взятьсялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, \взятьсяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго \взятьсялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;

3. tulema, tekkima, ilmuma; откуда только \взятьсялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis v sai, откуда \взятьсялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам \взятьсяться siin ei saa v ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что \взятьсялось? kõnek. kust see küll tuleb v tuli, et…;; ‚

\взятьсяться v

браться за ум aru pähe võtma; (вдруг)

откуда ни возьмись…; aga äkki, ei tea kust…;